Kreekalt uus reformikava – ikka vähe

Uus dokument on Kreekalt seni kõige põhjalikum ettepanek – kokku 26 leheküljel, kirjutab Financial Times, märkides, et täiendavate tulude saamiseks on valitsuse põhirõhk jätkuvalt võitlusel maksudest kõrvalehoidmisega.

Leht kirjutab, et Kreekaga peetavatel läbirääkimistel on toon paranenud, kuid sellest hoolimata ei pruugi mingit kokkulepet sündida enne euroala rahandusministrite järgmist kohtumist, mis toimub Riias 24. aprillil.

9. aprillil tuleb raskes rahalises seisus Kreekal tagasi maksta 450 miljoni euro suurune laenuosa IMF-ile.

Kreeka valitsuse uus nimekiri  kordab paljus varasemaid plaane, mis on hinnatud ebapiisavaks ning jätab jätkuvalt osad valdkonnad käsitlemata, mida kreeditorid on nõudnud. Viimaste seas on nii pensionireform kui ka tööturu liberaliseerimine.

Valitsuse plaan näib kohati juba tehtud reforme tagasi pööravat, viitab leht. Näiteks tahab valitsus taastada madala sissetulekuga pensionäridele nn 13. kuu palga, asuda järk järgult miinimumpalka tõstma ning tugevdada kollektiivsete palgakõneluste süsteemi.

Kreeditoride nõudmistele järele andmist on näha erastamise vallas, kus valitsus teatab, et kõigi alanud protsessidega minnakse edasi ning olemasolevatest lepingutest peetakse kinni. Varem teatasid mitmed Kreeka valitsuse ministrid, et riigi varade müük pannakse seisma.

Pingelised läbirääkimised jätkuvad. Selles õhkkonnas otsustas Euroopa Keskpank eile suurendada likviidsuslaenude limiiti, mida Kreeka keskpank võib kommertspankadele anda 700 miljoni euro võrra 71,8 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.